online-kasiino boonusloosiratas online
Kui küsimused/ülesanded ei vasta õppija tasemele, on motivatsiooni raske hoida. Õppimine on kas liiga igav või ülejõukäiv. Kuna kaugõppes kasutatakse palju digilahendusi, võikski õpetaja kasutada kohandatavaid keskkondi, mis pakuvad personaliseerimisvõimalusi. Näiteks jagab õpetaja õpilased tasemete alusel rühmadesse ning määrab igale rühmale oma ülesande. Samuti võiks kasutada keskkondi ja simulatsioone (Moodle, Triventy, Kahoot jm), mis salvestavad õppija erinevaid tegevusi, mida õpetaja saab hiljem analüüsida ja seeläbi ka õppijat enam toetada.
Muidugi aitab ka n-ö rahuajaks sobilike unelmate üle arutamine kriisis samme seada, aga see pole meie eesmärk. Tehnoloogiakompassis käsitleme kaugõpet kui võimalust õpet mõistlikult rikastada, tuues välja nii selle eelised, võimalikud väljakutsed kui ka tulevikusuundumused. Seletame lahti kaugõppe mõiste ja näitame selle seost teiste lähedaste mõistetega. Kiikame lühidalt ka ajalukku, et eelkõige näha, kuidas tehnoloogia kaugõppe arengule kaasa on aidanud. Siiski tasub meeles pidada, et laiemalt hakkas kaugõpe levima alles hiljuti ning uuringuid selle mõjude kohta üldhariduses on veel vähe. Seega tasub teemal ka tulevikus silm peal hoida.
Et samal ajal ka teised õpilased unarusse ei jääks, vaatab Maret pikka soovitatud tegevuste nimekirja Koolikrati klassivaates ja otsustab, et tahab täna selle klassiga proovida harjutust “Kuidas määrata vähese veega pudeli ruumala”. Õpetaja teeb valikud ja tehistaip ehk kratt ülejäänu – kogu klassile lisatakse ruumalaülesande link Google Classroomi ning valitud õpilased saavad kutse lahendada mõned lisaülesanded.
12. septembri õhtul oli "Ringvaates" külaliseks särav ja armastatud blogija Mallu Mariann Treimann, oma jälgijatele tuntud kui Mallukas. Vestlussaatel mõlkus meeles üks ütlemata oluline küsimus: mitu blogipostitust tuleb teha, et lubada endale pool miljonit eurot maksvat maja?
Turvalise digimaailma loomisel ja hoidmisel koolis on oluline arvestada, et andmed juhivad tehnoloogia järgmist revolutsiooni nii haridussektoris tervikuna, koolis kui ka õppeprotsessis. Andmed võimaldavad liikuda personaalsema õppe suunas, mis tähendab, et neid on vaja koguda läbimõeldult. Sellega seonduvalt on oluline pöörata põhitähelepanu kontekstipõhistele kokkulepetele ja eri osapoolte teadlikkuse tõstmisele ning hallata andmeid mõtestatult ja süsteemselt.
Hindamine. Nagu mainitud, on kaugõppes keeruline kindlaks teha, kas töö on sooritanud konkreetne õppija ja kas ta on teinud seda välist abi kasutamata. See tähendab, et õpetaja peab muutma ka hindamismeetodeid. Hindelised testid, mis kontrollivad vaid faktiteadmisi, ei ole kaugõppes parim valik, pigem tuleks kasutusele võtta küsimused, mille abil saab teadmisi hinnata ka avatud materjalide korral. Hindamisprotsessil on kaugõppes kahtlemata sama oluline roll kui lähiõppes, kuid teistsugune keskkond eeldab, et ka hindamine peab oma olemuselt muutuma ning õpetajad vajavad selleks uusi oskusi, sealhulgas ka digipädevusi.
Üha keerulisem on noorte õppijate tähelepanu võita traditsiooniliste õpimeetoditega. Sotsiaalmeedia ja mängud on oma vaheldusrikka sisu ning kiire tagasiside tõttu palju kaasahaaravamad kui õppimine. Üks võimalus, kuidas õppureid aktiivsemalt kaasata, ongi mängustamise ja mängupõhise õppega. Mängustamist rakendatakse peamiselt sellepärast, et suurendada õpilaste huvi aine sisu ja õppetegevuse vastu. Mängustamisega võib mõjutada ka õpilaste käitumist, vähendada koolist puudumist, vältida koolikiusamist, soodustada koolivälist tegevust jne. Õigesti rakendatud mängustamisega saab õpikeskkonda muuta sõbralikumaks ning soodustada õpilastevahelisi suhteid. Ilmnenud on ka tõsiasi, et mängustamisel ja mängupõhisel õppel on õpitulemustele positiivne mõju (vt ülikoolides läbiviidud uuringuid).
Tänaseks on isiklikult aidanud ühekordsetes või pikemaajalistes koostöödes kokku 18 erinevat klienti (Sh. Maarja Nuut, Sandra Vabarna, Kai Oja, Katre Kulbok ja paljud teised), juhib enda virtuaalse assisteerimise teenust pakkuvat ettevõtet.
Töötajate teadlikkuse tõstmiseks kasutatakse erinevaid võimalusi. Ühe näitena võib tuua Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA, kes arendas oma töötajate ning liikmesriikide teadlikkuse tõstmiseks ning teadmiste ajakohasena hoidmiseks äpi (eu-LISA DPO Learning App).
Õpikeskkonna kujundamine. Personaliseeritud õppimise jaoks peab muutuma ka füüsiline õpikeskkond. Muutusi kutsub esile ka ruum, kus õpitakse. Paindlikud õpperuumid võimaldavad õpilastel ja õpetajatel otsustada vastavalt vajadusele, kus, millal ja kuidas õppida. Individuaalseks õppimiseks sobilikud vaiksed õpitoad, koostööd soosiv ruumiplaan ja mööbliasetus ning ligipääs tehnoloogiale on vaid mõned asjad, mida õppijakesksema õpetamise poole liikumisel arvesse võtta.
Ajalooõpetaja Mai juhendas õppijaid, kuidas koostada Eesti taasiseseisvumise teemalist referaati. Kõik esitasid referaadid ning eelmiste tööde põhjal lõi Mai endale hindamismaatriksi, mida ta iga õpilase puhul oluliseks peab. Näiteks, ehkki Joosep ei oska sageli allikatega tööd teha, on ta sel korral kasutanud mitmeid algallikaid. Seetõttu on ta kindlasti ennast ületanud, olgugi et vormistus ei vasta juhistele. Brittal pole Google Docsi keskkonnas seni töö hästi õnnestunud, aga sel korral on tema töö väga hästi vormistatud. Selline hindamismaatriks võimaldab Mail märgata paremini isiklikku arengut ja õppimisvõimekust ning suurepärase hinde võivad saada needki, kes on võrreldes varasemaga väga pingutanud
Selliste teenuste ja rakenduste kasutamine tähendab, et tundlikke andmeid, mis on kogumiseks ja kasutamiseks kättesaadavad, on rohkem, kui arvata oskame. Loodetakse, et 2018. aastal rakendatud uus isikuandmete kaitse määrus suurendab inimeste teadlikkust andmete privaatsusest. Kuid realistlikult lähenedes mõistetakse, et see võib kaasa tuua pigem suurema osa andmete kogumise vähem teadlike inimeste arvelt.
